Laupäev, 3. september 2016

Filmielamus: Mina enne sind

Jälle üks film, mille vaatamise kasuks otsustasin puhtalt näitleja pärast. Kes meist ei teaks Emilia Clarke'i võluva khaleesina Troonide mängust?

Nii et ma lihtsalt pidin selle filmi ära vaatama. Sest fänn olen ma, ja teisiti ei saa.

Lühikokkuvõte - naistekas ja nutukas. Natuke iirlaslikult lihtsameelne, natuke inglaslikult jäiga ülahuulega, ent ikkagi täitsa tore meelelahutus.

Clarke on Luisa rollis omamoodi hea valik. Võimukast khaleesist pole jälgegi, tegu allaheitliku, ent alati optimistliku ja altruistliku lillelapsega, kelles pole kübetki upsakust ega teesklust. What you see is what you get. Näoilmed, keskendumine, muhedus - kõik sobis sinna rolli. Suu kõrvuni simpletoni rollis ma teda varem ette ei kujutanud, aga nüüd juba kujutan. Aga ikkagi... paneksin filmile kümnest punktist heal juhul 6. Või 6 ja pool.

Miks? Aga miks peategelane pidi lõpus eutanaasia kasuks otsustama? Miks ei võinud ta edasi elada, eriti kuna tema mõttemaailm oli pisut päikeselisemaks muutunud? Saan aru, et valud ja nõrkus ja halvatus ja jõuetus ja kõik kokku võtab igaühel eluisu ära, aga eutanaasiat sinna filmi ei oleks tahtnud. Oleks tahtnud teistsugust lõppu, teistsugust raske olukorraga toime tulemise näidet, mis annaks emotsionaalset tuge kõigile neile, kes omaenda deemonite ja probleemidega maadlevad. Oleks tahtnud, et filmist jääks kõlama midagi sellist, et kui kuidagi enam ei saa, siis kuidagi ikka saab. Aga ei saanud. Elu on raske? Noh, lõpetame selle elu siis ära, milleks pingutada, eks ole. Vaatamata sellele, et mõistus on korras, kõik rahalised vahendid edasi elamiseks on olemas, armastav pere ja kaaslane on olemas. Selle noore mehe elu ei olnud ju tegelikult läbi, oleks saanud küll, kui oleks tahtnud. Isegi tema varasem töökoht ootas teda tagasi. Ent Willile sobis ainult kas kõik või mitte midagi. Ehk siis antud juhul jäi valikuks mitte midagi.

Seetõttu jäi pärast filmi vaatamist kuidagi tühi tunne. Oleks-poleks. Natuke mõistetamatu tunne - milleks valida vabatahtlik surm elu asemel, mis mingeid rõõmupärleid siiski ju tõi? Küll see surm ka oleks tulnud, aga omal ajal, ega meist keegi suremata jää.

Mainin igaks juhuks ära, et kui te vaatate seda filmi deidiõhtul koos oma peikaga (ja peika on heteroseksuaalne), siis järgmisel korral ühiselt midagi vaadates teie peika teil filmi enam valida ei luba, vaid valib igaks juhuks ise. Sest mine sa tea.

Kui teil on brauseriks Mozilla, millel AdBlock peal, valdate inglise keelt ning te pole seda filmi veel näinud, siis siin saab seda originaalkeeles vaadata:


Me Before You - täispikk film

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar