Laupäev, 18. september 2021

Vol 1 Latiinode kirglikkusest ja muust

 

Nagu näha, siis septembrikuuti valdab mind tohutu kirjutamistung. Viimane postitus siin blogis sai tehtud samuti septembris, mis siis, et viis aastat tagasi.

Olen vahepeal jälle vallaliseks saanud ning otsustasin vahetult enne coronat oma murtud südant tervendada Ladina-Ameerikas. Viibisin seal kokku veidi üle kolme kuu ning ma pole küll kindel, kas see oli parim aeg mu elus, aga kindlasti mahtus see aeg minu elu top 5 parima kvartali hulka.

Algul mõtlesin, et panen oma reisimuljed kirja - kus käisin, mida nägin, kuidas aega parajaks tegin. Aga siis sain aru, et parem räägin teile oma seksielamustest sellel reisil. Vähe sellest, et olen vallaline ja mu suguelu siin Eestis on põhimõtteliselt nagu Ar Rub Al Khali kõrb, kus ei toimu kohe MITTE MIDAGI, olen ma ka täiesti terve naine ja tahan seda kõike saada!

Ma ei hakka siia kirja panema neid riike, kus ma käisin, ega linnu, kus lõbusalt aega veetsin, aga nii palju võin öelda, et tegu oli hispaaniakeelsete riikidega ja ma ei hakka üldse salgama, et latiino mehed on mind aegade algusest saadik köitnud. Ei, mitte välimuse poolest, enamasti on nad lühikesed ja tätoveeritud (ja parajad "pussakad" nagu mu hea sõbranna ütleb), aga neis on midagi, mille nime ma ei tea, kuid mis mind teatud hetkel põlvist nõrgaks võtab.

Esimene romanss algas kohe kõige esimeses hostelis, kuhu pärast jala Ameerika mandril maha panemist ennast sisse registreerisin. Kuigi ma pole kindlasti enam esimeses nooruses (vist mitte enam ka teises), siis mulle lihtsalt meeldib olla hostelis, kui ma üksi reisin. Sealt on lihtne omale päevaks seikluskaaslane leida ning samuti saab tihtipeale odava raha eest suurepärase asukoha. Unega mul probleeme pole, nii et kui keegi juhtub samas toas norskama, siis jumal temaga, elan üle. Enamasti siiski valin võimalusel Female Dorm toa, ehk siis ainult naised. On kuidagi kuivem, puhtam ja muretum tunne.

-Raul-

Hostelis oli hommikusöök hinna sees ning kuigi ma tavaliselt hommikuti süüa ei taha, siis otsustasin juba seltsielu mõttes end ikkagi söögisaali vedada. Olin just duši alt tulnud, lühike kodune kleit seljas, ning tuulutasin ventilaatori ees oma juukseid, et neid kuivatada. Munapraadimise leti ees oli järjekord ja eks siis minagi lihtsalt ootasin seal, kuniks omletipoiss mulle tähelepanu pöörab. Samal ajal märkasin, kuidas üks teine töötaja mind eemalt jälgib. Tegin näo, et ei märganud teda, ja sasisin oma juukseid seal ventilaatori all edasi. Meie toas oli kokku 8 naist, aga ainult üks föön, nii et mis mul muud üle jäi. 

Kui oma omleti kätte sain, läksin terrassile sööma. Milline nauding oli olla soojas kliimas, laguuni ääres, päike paistab, latiino tümps mängib ja minu ees on tervelt kolm kuud põnevat ringirändamist! Sel hetkel tajusin absoluutset õnnetunnet ning võimalik, et see paistis ka välja, kuna see eemalt mulle silma peale pannud noormees tuli minu laua juurde, tutvustas, et on restorani juhataja Raul ja küsis, kas kõik on hästi.

Vastasin "Si". Seejärel hakkas ta veel small-talki ajama, aga tol hommikul ma tõesti ei viitsinud temaga rääkida. Niipea kui lõpetasin, tõusin püsti ja jalutasin välja. Ise veel mõtlesin, et mida see minust ca 15 aastat noorem ja pool pead lühem poiss minust küll tahtis, ega ma ju OMETI ei taha temaga flirtida. Oh, well, little did I know that juba kolme päeva pärast toimub meil seks, poks ja murumängud. Ja veel milline seks! 

Ühesõnaga - pika jutu lühikokkuvõte - esimesel hommikul Raul tutvustas ennast, teisel päeval tuli uuesti juttu rääkima ja kolmandal päeval küsis, et kas ma ei tahaks pärast tema tööpäeva lõppu temaga natuke ringi sõitma minna, ta näitab mulle selliseid kohti, kus turistid väga ei käi, aga mida tasub kindlasti vaadata. Olin nõus. Samal ajal olin juba omajagu seal linnas ringi vaadanud, teiste hosteli elanikega tutvust sobitanud, koos nendega ööklubis käinud ja ennast parajalt täis joonud, hoolega Tinderis swaipinud ja jõudnud järeldusele, et võiks nüüd veidi rahulikumalt võtta küll ning looduskauneid kohti külastama hakata, muidu peale ranna ja baaride muud ei näegi.

Käisimegi siis Rauliga maa-aluses karstilehtris ujumas, väga ilusal üksildasel rannal päevitamas ja ujumas ning tänavakohvikus söömas. See oli nii äraütlemata tore päev, et Raul ei tundunudki enam 15 aastat noorem ja pool pead lühem, tundus hoopis täitsa... seksikas poiss. Ning üldse mitte pealetükkiv. Jah, ta tegi mingeid pool-naljaga kahemõttelisi vihjeid, aga ei ületanud kordagi seda piiri, mis mind oleks pannud sisimas iuuuuu ütlema. Vastupidi. Vaatasin teda juba sellise pilguga, et äkki kasutaks teda siis ära, kui ta nii tore ja lahke ja... latiino on. Sest miks ka mitte. Ühel hetkel rääkisin talle, kuidas ma oma esimesel koeral kutsikana külas käies ei suutnud muud teha, kui ainult lõputult teda musitada, sest kutsikate lõhn on midagi nii imetabast, et sellest ei saa nina eemale hoida. Selle peale ütles Raul, et ta praegu tahaks üle kõige maailmas see kutsikas olla... Okei, ma sain vihjest aru küll! Suudlesin teda, seejärel suudlesime veel, ja siis veel... ja siis läksime juba Rauli juurde koju ning nii see läks.

Ootasin sellest eelkõige lihtsalt üheöösuhet. Ma ei hakka ju ometi mingisse 15 aastat nooremasse mehesse ära armuma, kus sa sellega! Kui hommikul hostelisse tagasi sõitsime, Raul tööle, mina riideid vahetama ning randa sättima, siis mul juba keerles peas plaan, kuidas ma kahe Tinderi kutiga päeval rannas kokku saan, ühega enne lõunat ja teisega enne õhtut. Aga mu keha mäletas Rauli ja tahtis teda veel. Sellele vaatamata kutsusin enda juurde randa Tinderist leitud deidi number 1, kelleks oli Jesus. Ma ei saa sinna midagi parata, et see neil seal väga levinud nimi on. Ka perekonnanimi oli tal nii tavaline, üks kolmest kõige tuntumast latiino perekonnanimest, võiks öelda :) Jesus oli juba veidi vanem kui Raul, ka veidi pikem, aga ka natuke rohkem... rafineeritud? Sofistikeeritud? Samas oli ta lahe jutuvestja ning lisaks oli tal kaasas üks kanepipläru, millele me koos tule otsa panime. Pean tunnistama, et Eestis elades polnud mul iialgi ühtegi narkootikumikogemust. Usun, et eks mu sõpruskonnas võis (ja võib siiamaani) liikuda igasuguseid althõlma-asju, aga mulle pole need teemad kunagi korda läinud. Aga sel hetkel, selle sooja ja sinise kariibi mere ääres, eemalt kostva mõnusa muusika ja kohe kõrvalt kostva lainemüha saatel... miks ka mitte!

Esimene mahv oli okei. Teine mahv oli juba valusam. Kolmas mahv kõrvetas hingetoru nii tugevalt, nagu keegi oleks pika pussnoa hingetorusse löönud, super valus oli. Köhisin ja läkastasin... aga juba mõjus! Ilus oli olla, sest et kole oli möödas :P Naersime, käisime ujumas, naersime, sõime tacosid, naersime, rääkisime endast ja oma elust, naersime, naersime, naersime... ja siis saatis Raul SMSi, et tal tööpäev lõpeb ca poole tunni pärast, kas ma tahaksin, et ta mind kusagile sööma viiks. Mu kehast käis tema sõnumit nähes elektrilöök läbi. Ja ma ei liialda! Ma oleksin äärepealt lihtsalt tema nime oma telefoni ekraanil nähes orgasmi saanud. Ütlesin Jesusele, et mul oli sõbrannaga õhtune meelelahutus kokku lepitud ja pean nüüd lahkuma. Selle peale tegi ta ettepaneku, et kohtume järgmisel õhtul kell 6, ta tahab mulle linna keskväljakut näidata, seal hakkab kella 7-st elav muusika ja üleüldse on see üks värvikas koht. Olin nõus. Ja läksin hostelisse tagasi. Selleks ajaks enam silmad nii punased ei olnud, aga hea tuju oli säilinud.

Panin teised riided ning seekord olin juba targem - pakkisin kaasa teise komplekti riideid, sest teadsin juba ette, et lõpetame õhtu Rauli juures. Nii ka läks. Seks oli veel parem kui esimesel korral ning lisaks ei piirdunud me ühe korraga. Müstika, milline klapp! Ja kui oskuslik ta oli. Jälgis mind. Tegi nii ja vaatas, kuidas ma reageerin. Tegi naa ja vaatas, kuidas ma reageerin. Tegi kolmandat moodi ja jälle vaatas, mis see minuga teeb. Uh! Ta lihtsalt tegi imesid! Ja temaga oli väga hea kerge koos olla. Samas teisest küljest oli ta väga armukade ja - kuidas nüüd öelda - omanditundeline. Normaalses olukorras oleks see kindlasti Red Flag, Red Flag, Red Flag... aga mitte puhkusel olles. Ma ju teadsin, et ma ei otsi suhet ning kui ma põhimõtteliselt olen koos mehega, kes pakub mulle mu elu parimat seksi, siis miks ta ei või inimesena üks paras Dick olla? Võib ju küll, ega ma temaga abielluma ei hakka ning lisaks sellele olen ma juba õige pea tema linnast nagunii kõigi nelja tuule poole kadunud.

Hommikul sama stsenaarium - tema tööle, mina hostelisse sööma ja siis ringi uitama. Veetsin päeva ühel võrratul turismiatraktsioonil ning kella kuue saabudes sättisin end Jesusiga kohtuma. Päeva jooksul tuli Raulilt umbes 69 sõnumit - mis sa teed? Kus sa oled? Kas me täna näeme? Kellega sa oled? Saada video oma lõunasöögist! Ja nii edasi. Vastasin, et mul on täna teised plaanid ja me täna ei kohtu. Selle peale tuli veel 69 sõnumit. Aga enam ma tema nime oma telefoni ekraanil nähes orgasmieelsesse seisundisse ei sattunud :) Inimene ikkagi harjub kõigega.

-Jesus- 

Jesus viis mind üsna nooblisse söögikohta. Ilmselt oli ta päris heal järjel, sest ta riietus hästi, lõhnas hästi, tema inglise keel oli laitmatu. Temaga koos olla oli üsna tore, aga üsna pea sain aru, et ta on millegi uimas. Ta mälu oli kuidagi lühike, ta rääkis ühte ja sama asja mitu korda, küsis mult midagi ja ma vastasin, kuid mõne aja pärast küsis sedasama uuesti... jne. Sellele vaatamata oli meil super lõbus, pärast õhtusööki läksime karaokebaari ja see oli minu jaoks väga lahe elamus, kuidas latiinovanurid kirglikult mingit laulu leelotavad, ise viisi üldse mitte pidades, ja kogu saal heldinult kaasa üürgab. Tore oli. Lõbus oli. Väga vaba õhkkond oli. Suudlesime seal karaokebaaris nii kirglikult, et Jesus ei saanud enam laua tagant püsti tõusta kuna... teadagi mis. Kes ära ei arvanud, siis see sõna algab e-tähega.

Kuna olime hostelist parasjagu kaugel, kuid samas Jesusi korterist parasjagu mitte-kaugel, tegi ta ettepaneku joogid-söögid kaasa osta ja tema juurde minna. Mis mul sai selle vastu olla! Esiteks olin ma puhkusel, teiseks lõhnas ta super hästi ja komandaks oli mu keha sellel reisil talveunest ärganud ning sõna otseses mõttes viimase peal kiimas. Nii oli, mis ma sinna teha sain.

Tema korterisse jõudes panime telekast Youtube'i tümpsuma, sõime tõlvikutelt maisi ja jõime mingit tequilalaadset toodet (ja vett, ohtralt vett!) ning lihtsalt hakkasime vaikselt üksteisel riideid seljast ära võtma. Mitte kiiruga, pigem nagu muuseas - üks pits, üks ese ühe seljast, teine pits, teine ese teise seljast jne. Kui me Jesusi püksteni jõudsime, kukkus ta taskust välja väike kilekotike valge pulbriga. Nojah, seda ma ju arvasin.

Ta küsis, kas ma tahan. Mul käis mitu mõtet peast läbi. Esiteks - kas tasub, olin ju joonud ka juba. Teiseks, kuidas ma tean, kui palju on okei tarbida ja kui palju on üledoos - pole ju kogemust. Kolmandaks - ainult jumal taevas teadis, mis saast see võis olla ja polnud ju garantiid, et seda kraami keegi näiteks pesupulbriga polnud lahjendanud. Et kas ma tahtsin tegelikult ka pesupulbrit ninna tõmmata? Well, no shit, Sherlock, tuli välja, et tahtsin jah. :D

Sellest, mis järgnes, kirjutan järgmises postituses.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar